• Töölaua vasakus menüüs saab valida aastad, valdkonna ja instituudi, mille kohta andmeid näidata. Valik kehtib kõikide alateemade, jooniste ja andmetabelite puhul.
• Mõnel lehel saab lehe ülaservas teha valikuid, mis kehtivad kõikidele joonistele sellel lehel. Valikute tühistamiseks tuleb kasutada klaviatuuril Delete nuppu.
• Iga teema puhul on infokastides vastava aasta põhinäitajad. Põhinäitajad on toodud ajaskaalal viimase valitud aasta kohta.
• Hiirega jooniste tulpadel liikudes ilmub nähtavale vastava tulba arvuline või protsentuaalne näitaja.
• Jooniste legendi peal klõpsates saab vastava jaotuse joonisel välja lülitada.
• Jooniste kasutamiseks väljaspool töölauda on võimalik teha ekraanipilt ning salvestada see pildifailina. (Vajutage klaviatuuril Print Screen klahvile, avage arvutis joonistusprogramm Paint, kleepige pilt joonistusprogrammi (klahvikombinatsiooniga Cntr+V), lõigake pilt parajaks (Select, Crop) ning salvestage pildifail. Või avage programm Snipping Tool, vajutage nuppu New, märkige hiirega lohistades soovitud joonis ja salvestage).
• Teatud andmeid on võimalik vaadata andmetabelina. Andmetabeli saab Exceli formaadis alla laadida. Vasakus menüüs tehtud aastate ja üksuste valikud kehtivad ka andmetabelite puhul.

• Tartu Ülikooli tegevust suunab arengukava aastateks 2015–2020 ning selle sihte täpsustavad valdkondade arengukavad ja võtmenäitajad. Et ülikooli arengut jälgida ja hinnata, lepiti 2016. aastal kokku 18 võtmenäitajat.
• Võtmenäitajate tabelis on toodud näitajate tulemused aastati ja eesmärk, milleni soovime jõuda 2020. aastaks.
• Töölaua joonised, mis kajastavad arengukava võtmenäitajate tulemusi, on tähistatud märgisega „A2020“.

ÕPPEASTMED

I astme õpe

• Rakenduskõrgharidusõpe
• Bakalaureuseõpe
• Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe
  (Lõpetanute statistikas on integreeritud õpe arvestatud magistriõppe hulka)

Magistriõpe

• Magistriõpe (3+2)
• Magistriõpe (4+2)

Doktoriõpe

FINANTSEERIMINE

Tasuta – tasuta õppekoht (enne 2013. aastat riigieelarveline õppekoht)

Tasuline – tasuline õppekoht (enne 2013. aastat riigieelarveväline õppekoht)

DoRa – ESF programmist „DoRa“ rahastatav õppekoht

DoKo – ESF Doktorikoolist rahastatav õppesse tagasipöördunud doktorandi õppekoht

TULE – ESF programmist „TULE“ rahastatav õppekoht

ÕPPEVALDKONNAD JA ÕPPEKAVAGRUPID

HAR (haridus)

• Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus

HUM (humanitaaria ja kunstid)

• Humanitaaria
• Keeled ja kultuurid
• Kunstid
• Muusika ja teatrikunst
• Usuteadus

SOTS (sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave)

• Ajakirjandus ja infolevi
• Psühholoogia
• Sotsiaalteadused

ÄRI (ärindus, haldus ja õigus)

• Õigus
• Ärindus ja haldus

LOOD (loodusteadused, matemaatika ja statistika)

• Bio- ja keskkonnateadused
• Füüsikalised loodusteadused
• Matemaatika ja statistika

IKT (informatsiooni- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiad)

• Informaatika ja infotehnoloogia

TEHN (tehnika, tootmine ja ehitus)

• Tehnika, tootmine ja tehnoloogia

PÕL (põllumajandus)

• Põllumajandus, metsandus ja kalandus

TERV (tervis ja heaolu)

• Meditsiin
• Sotsiaalteenused
• Tervishoid

TEEN (teenindus)

• Isikuteenindus
• Sport

ÜLIÕPILASED

• Üliõpilaste arv kajastab isikuid, kes on immatrikuleeritud tasemeõppe õppekavale.
• Üliõpilasi, kes õpivad samaaegselt mitme õppekava alusel, loetakse mitmekordselt.
• Kõrghariduse esimese astme õpe hõlmab rakenduskõrgharidusõpet, bakalaureuseõpet ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpet.
• Üliõpilaste andmed 2011. ja varasemate aastate kohta on esitatud 31. detsembri seisuga, 2012. aastast alates 10. novembri seisuga.
• Üliõpilaste arvus kajastuvad ka ühisõppekavade alusel õppivad üliõpilased (sh ka need ühisõppekavad, mille koordineerijaks ei ole Tartu Ülikool).
• Üliõpilaste arv ei hõlma arst-residente, eksterne, (välis)külalisüliõpilasi ega täiendusõppijaid.
• Üliõpilaste hulgas kajastuvad ka välisüliõpilased.
• Välisüliõpilased on tasemeõppe õppekavale immatrikuleeritud üliõpilased, kelle elukohamaa ei ole Eesti ning kel ei ole samaaegselt Eesti kodakondsust, alalist elamisõigust ega pikaajalise elaniku elamisluba.
• Välisüliõpilaste päritolu on näidatud kodakondsuse alusel.

VASTUVÕETUD

• Vastuvõetute arv kajastab isikuid, kes õppisid 10. novembri seisuga esimesel aastal ning kes immatrikuleeriti vastuvõtuga eelmise aasta 11. novembrist kuni vastava aasta 10. novembrini.
• Isikuid, kes asusid samaaegselt õppima mitmele õppekavale, loetakse mitmekordselt.
• Kõrghariduse esimese astme õpe hõlmab rakenduskõrgharidusõpet, bakalaureuseõpet ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpet.
• Vastuvõetute arvus kajastuvad ka ühisõppekavade alusel õppima asunud üliõpilased (sh ka need ühisõppekavad, mille koordineerijaks ei ole Tartu Ülikool).
• Vastuvõetute hulgas ei kajastu reimmatrikuleeritud, vabanenud õppekohtadele immatrikuleeritud eksternid või teistest kõrgkoolidest ületulijad ning isikud, kes asusid õppima doktoriõppe jätkuõppes (DoKo) või „TULE“ programmi raames.
• Vastuvõetud välisüliõpilaste päritolu on näidatud kodakondsuse alusel.

LÕPETANUD

• Lõpetanute arv kajastab isikuid, kes on täitnud tasemeõppe õppekava täies mahus, sh läbinud kõik õppekava moodulid, kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami, ning  kes on õpingud lõpetanud eelneva kalendriaasta 1. oktoobrist kuni sama kalendriaasta 30. septembrini.
• Isikuid, kes lõpetasid samaaegselt mitu õppekava, loetakse mitmekordselt.
• Lõpetanute statistikas hõlmab kõrghariduse esimese astme õpe rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet. Integreeritud õppe lõpetanud on arvestatud magistriõppe lõpetanute hulka.
• Lõpetanute hulka loetakse ka eksternina lõpetanud.
• Lõpetanute arvus kajastuvad ka ühisõppekava lõpetanud (sh ka need ühisõppekavad, mille koordineerijaks ei ole Tartu Ülikool).
• Lõpetanute hulka ei ole loetud neid, kes kaitsesid lõputöö välismaal.
• Lõpetamise efektiivsus (n+1) näitab, kui paljud vastuvõetutest, kes alustasid õpinguid nominaalaeg + üks aasta tagasi, jõudsid õpingute lõpetamiseni nominaalaja + ühe aastaga. Arvestatakse ka nominaalajast kiiremini lõpetanuid. Valdkond ja instituut on näidatud selle alusel, kus üliõpilane õpingud lõpetas. Lõpetamise efektiivsuses ei kajastu eksternina lõpetanud.
• Keskmine lõpetamiseni kulunud aeg näitab, mitu aastat on keskmiselt kulunud õpingute alustamisest kuni lõpetamiseni. Keskmise aja arvutamisel ole arvestatud eksternina lõpetanuid.

KATKESTANUD

• Katkestanute arv kajastab isikuid, kes on ülikoolist eksmatrikuleeritud muul põhjusel kui õppekava täitmine täies mahus.
• Katkestamisjuhtude arv kajastab kõiki katkestamisjuhtumeid eelneva kalendriaasta 1. oktoobrist kuni sama kalendriaasta 30. septembrini, sõltumata sellest, kas isik on pärast katkestamist uuesti õppima asunud või mitte.
• Katkestamise määr katkestamisjuhtude põhjal näitab katkestamisjuhtude osakaalu eelneva kalendriaasta üliõpilaste arvus.
• Õppetöö katkestanute osakaal võrdleb isikupõhiselt üliõpilasi sama kalendriaasta 10. novembri ning eelneva kalendriaasta 10. novembri seisuga. Osakaal näitab, kui paljud eelmise aasta üliõpilastest on aasta jooksul õpingud katkestanud ning ei jätka õppimist Tartu Ülikoolis (või valitud valdkonnas või instituudis). Kui sama isik on aasta jooksul õpinguid jätkanud, siis teda katkestanuks ei loeta.

ÕPIRÄNNE

• Väliskülalisüliõpilased on välisriigi kõrgkoolide üliõpilased, kes on tulnud õppima Tartu Ülikooli üheks või kaheks semestriks. Väliskülalisüliõpilasi ei immatrikuleerita Tartu Ülikooli.
• Väliskülalisüliõpilaste arvus kajastuvad need, kelle õpingute lõpp Tartu Ülikoolis jääb vahemikku eelneva kalendriaasta 1. oktoobrist kuni sama kalendriaasta 30. septembrini.
• Väliskülalisüliõpilaste päritolu on näidatud kodakondsuse alusel.
• Väliskülalisüliõpilased arvatakse õppima valdkonda ja seetõttu ei ole nende kohta võimalik vaadata andmeid instituudi tasemel.
• Välismaal õppijad on Tartu Ülikooli õpingute raames välismaale õppima, praktikale või teadustööd tegema siirdunud üliõpilased, kes on vormistanud ennast välismaal õppijaks.
• Välismaal õppinute arvus kajastuvad need, kelle õpingute lõpp välismaal jääb vahemikku eelneva kalendriaasta 1. oktoobrist kuni sama kalendriaasta 30. septembrini.
• Välismaal õppinud üliõpilaste osakaal üliõpilaste arvus näitab, kui paljud vastava õppeaasta üliõpilastest (üliõpilaste arv 10. novembri seisuga) osalesid õppeaasta jooksul õpirändes.
• Välismaal õppinute osakaal lõpetanute arvus näitab, kui paljud lõpetanutest osalesid õpingute jooksul õpirändes.

ÕPPEKAVAD

• Õppekavade arv, mille alusel tuli õppima uusi üliõpilasi, hõlmab õppekavu, kuhu toimus vastuvõtt ja kus 10. novembri seisuga õpib uusi üliõpilasi. Siinhulgas ei kajastu õppekavad, millele keegi õppima ei tulnud või kus toimub vastuvõtt üle aasta ning vastaval aastal vastuvõttu ei toimunud.
• Õppekavade arv, mille alusel õpib üliõpilasi, hõlmab 2011. aasta kohta neid õppekavu, mille alusel õppisid üliõpilased 31. detsembri seisuga. Õppekavade arv 2012.–2015. aasta kohta hõlmab õppekavu, mille alusel õppisid üliõpilased 10. novembri seisuga. Siinhulgas kajastuvad ka õppekavad, millele enam vastuvõttu ei toimu, aga kus keegi veel õpib.
• Õppekavad, mille alusel õpib mitme erineva struktuuriüksuse üliõpilasi, on ülikooli üldarvus arvestatud ühekordselt, üksustepõhises arvestuses aga iga vastava üksuse juures eraldi.
• Õppekavade arvus kajastuvad ka ühisõppekavad (sh ka need, mille koordineerijaks ei ole Tartu Ülikool).
• Ühisõppekava on Tartu Ülikooli ja ühe või enama Eesti õppeasutuse ühiselt välja töötatud ning ühiselt hallatav õppekava.

TÄIENDUSÕPE

• Täiendusõppena arvestatakse täiendusõppeprogramme, tasemeõppeaineid, millel osales täiendusõppijaks registreeritud inimesi, ning Tartu Ülikooli sisekoolitusi.
• Täiendusõppeprogrammidena kajastatakse ainult ÕISis registreeritud täiendusõppeprogramme.
• Sisekoolitused on näidatud vaid ülikooli kui terviku vaates.
• Täiendusõppe toimumist arvestatakse kalendriaasta järgi. Vastava aasta hulgas kajastuvad kõik kursused, mille toimumine jäi vähemalt ühe päeva ulatuses vastavasse aastasse.
• Õppijate arvuna on kajastatud osaluskorrad, mitte unikaalsed isikud. Üks isik võis aasta jooksul osaleda mitmel koolitusel.
• Sisekoolitusena kajastatakse ainult koolituskalendris registreeritud koolituste andmeid. Nende kohta puuduvad lõpetanutele väljastatud ainepunktide andmed, sest nende läbimise eest osalejatele ainepunkte ei väljastata.

AINEPUNKTID

• Tinglik üliõpilaste arv näitab üliõpilaste arvu, kui kõik üliõpilased õpiksid 100%-lise koormusega ehk 60 ainepunkti õppeaastas. Arvutuse aluseks on õppeaasta jooksul üliõpilastele antud kõikide positiivsete ainepunktide summa, mis on jagatud 60-ga.
• Ainepunktide arvestamise ajavahemik on vastava õppeaasta alguskuupäevast kuni järgneva õppeaasta alguskuupäevani (v.a).
• Valdkondade ja üksuste poolt väljaantud ja saadud ainepunktide summa hulka on arvestatud kõik ainepunktid (nii positiivsed, negatiivsed kui ka "mitteilmunud" tulemused). Kordussoorituste puhul on arvestatud vaadeldaval perioodil sama isiku sama ainekava sooritust ühekordselt.
• Arvesse ei lähe täienduskoolituse raames välja antud ja VÕTA-ga ülekantud ainepunktid.
• Väliskülalisüliõpilased ja külalisüliõpilased on seotud ainult valdkonnaga, seetõttu ei ole nende kohta võimalik vaadata andmeid instituudi tasemel.

• Töötajate arvus kajastuvad isikud, kes töötavad Tartu Ülikoolis töölepingu alusel.
• Töötajate arvus ei kajastu isikud, kelle tööleping on peatatud, või kes töötavad ülikoolis käsundus- või töövõtulepingu alusel.
• Välistöötajad on Tartu Ülikooli töötajad, kellel on välisriigi kodakondsus.
• Töötajate arv on näidatud vastava aasta 31. detsembri seisuga.
• FTE (full time equivalent) sõltub töökoormusest – kõik ametikohad on taandatud täistööajale.
• Inimeste arv hõlmab kõiki isikuid sõltumata nende töökoormusest.
• Keskmine palk hõlmab töötajate kogupalka.
• Keskmist palka ei kajastata nende alajaotuste kohta, kus inimesi on vähem kui viis.

AMETID

Akadeemilised töötajad:

• Õppejõud
  • Professor (sh külalisprofessor)
  • Dotsent
  • Lektor (sh vanemassistent)
  • Assistent
  • Õpetaja
• Teadustöötajad
  • Juhtivteadur
  • Vanemteadur
  • Teadur
  • Nooremteadur

Tugitöötajad:

• Muu

PUBLIKATSIOONID

• Publikatsioonide arv näitab teadustöö aktiivsust ja töötajate võimekust avaldada teadustöö tulemusi rahvusvahelisel tasemel.
• Publikatsioonide arvus kajastuvad kõigi publikatsioonid, kellel oli vastaval kalendriaastal Tartu Ülikooliga kehtiv tööleping või kes õppisid üliõpilase või eksternina doktoriõppes.
• Teaduspublikatsioonide arv hõlmab Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kategooriaid 1.1–1.3, 2.1, 2.5, 3.1–3.3, 4.1, 5.1, 6.3 ja 6.4.
• Kõrgetasemeliste publikatsioonide hulka on arvestatud ETISe kategooriad 1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1.
• Vastava aasta publikatsioonide arvus kajastuvad ETISe publikatsioonid, mis on avaldatud ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini ning andmete päring tehakse ETISest järgneva aasta 15. veebruari seisuga.

MÕJUKUS

• Mõjukus näitab Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate rahvusvahelisel tasemel avaldatud publikatsioonide viidatavust.
• Tartu Ülikooli publikatsiooniks loetakse kõik Web of Science ja Scopus andmebaasi publikatsioonid, mille vähemalt üks autor on Tartu Ülikooliga seotud.
• Scopuse andmebaasist võetakse akadeemiliste töötajate andmed nende töötajate profiilidelt ajavahemikul 1. märts kuni 31. märts. Väljavõtte aluseks on Tartu Ülikooli töötajate nimekiri eelneva aasta 31. detsembri seisuga.
• Oma valdkonna 10% enim viidatud publikatsioonide osakaalu aluseks on Web of Science Core Collection andmebaasis viimasel viiel kalendriaastal (väljavõte septembris) indekseeritud Tartu Ülikooliga seotud publikatsioonid, mis on jaotatud Tartu Ülikooli asutuste vahel nende autorite töölepingute põhjal. Nende publikatsioonide arvutamiseks reastatakse kõik Tartu Ülikooli publikatsioonid selle järgi, mitmendas protsentiilis nad viidatavuselt oma valdkonnas asuvad (Percentile in Subject Area). Oma valdkonna 10% enim viidatud publikatsioonide hulka kuuluvad need publikatsioonid, mis asuvad oma valdkonnas kuni 9,99. protsentiilis. Seejärel arvutatakse nende publikatsioonide osakaal kõigist Web of Science Core Collection andmebaasis olevatest Tartu Ülikooli publikatsioonidest.
• 10% enim viidatud publikatsioonide osakaalu näidatakse viie järjestikuse aasta kokkuvõttena. Andmete väljavõte tehakse septembris. Seega, statistika töölaual välja toodud aasta 2017 vastab tegelikult aastatele 2012–2016 jne.

TEADUS- JA ARENDUSTÖÖ LEPINGUD

• Esitatud on kalendriaastal sõlmitud teadus- ja arendustöö lepingute rahaline maht kokku. Tegemist on projekti lepingulise summaga, mis on eraldatud Tartu Ülikoolile.
• Rahastuslepingud sõlmitakse üheks aastaks. Esitatud on konkreetseks aastaks eraldatud summa (sh nii uute kui ka jätkuvad teadusteemade rahastus).
• Andmete aluseks on väljavõte Tartu Ülikooli projektide menetlemise keskkonnast. IUT, PUT, SF ja ETF projektide puhul on väljavõte tehtud ETISest. Väljavõte ja kokkuvõte eelneval kalendriaastal sõlmitud lepingute kohta tehakse iga kalendriaasta alguses.
• Aastal käimas olnud projektide all on esitatud info nende projektide kohta, mis olid 2017. aastal aktiivsed. Esitatud on projektide lepinguline summa. Käimasolevate IUT, ETF, PUT teadusteemade kohta on esitatud summa, mis neile eelneva aja jooksul on juba eraldatud.

TA lepingute jaotus:

• Teadus- ja arendustegevuse toetuslepingud on lepinguid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ja teenuseid.
  • Riigisisesed toetused – Eesti ettevõtete, organisatsioonide ja sihtasutuste toetused TA tegevuseks, mille puhul teadustegevuse tulemust ei võõrandata. Sh riiklike programmide lepingud. SF – sihtfinantseeritavad teadusteemad, IUT – institutsionaalsed uurimistoetused, ETF – Eesti Teadusfondi grandid, PUT – personaalsed uurimistoetused (teadusteemad).
  • Välistoetused – Euroopa Komisjoni ja teiste programmide raames rahastatavate projektide lepingud, mida käsitletakse toetusena.
  • Tõukefondid – tõukefondidest rahastatavad TA toetused.
• Teadus- ja arendustegevuse teenuslepingud on lepingud, mis on sõlmitud teenuse osutamiseks ja millel on konkreetne teenuse tellija. Teenus antakse tellijale üle ning tellitavate teenuste eesmärgi ja sisu määratleb teenuse tellija.
  • Riigisisesed teenuslepingud – lepingud, mille puhul on teenuslepingute tellijateks residendid.
  • Välislepingud – välismaised teenuslepingud.
  • Tõukefondid – tõukefondide poolt rahastatud teenuslepingud.

TAOTLUSED

• Kajastatud on kolme järjestikuse aasta jooksul esitatud teadus- ja arendustöö toetuslepingute projektitaotluste arv.
• Andmete väljavõte tehakse iga kalendriaasta alguses ning „otsuse ootel“ taotluste andmeid uuendatakse augustis.
• Esitatud on taotluste info, mis kajastub järgmistes andmebaasides: TÜ projektide menetlemise keskkond, Participant Portal, ETIS. Esitatud on Tartu Ülikooliga seotud taotlused. Participant Portali taotlused on TÜ allüksuste vahel jaotatud taotleja töösuhtest lähtudes. Ülejäänud taotluste puhul on lähtutud andmebaasis esitatud TÜ struktuuriüksusest.

• Ettevõtlusleping on mõõte-, analüüsi-, koolitus- või konsultatsiooniteenuse osutamiseks või teadus- ja arendustegevuste läbiviimiseks sõlmitud leping, mis ei ole tulene ülikooli osalemisest TA rahastusskeemide taotlusvoorudes. Erandina arvestatakse rahastusskeeme, mille eesmärgiks on teadusasutuste ja ettevõtete koostöö või kui lepingu partnerite hulgas on ettevõte.
• Esitatud on kalendriaastal sõlmitud ettevõtluslepingute arv ja rahaline maht kokku.
• Andmete aluseks on väljavõte Tartu Ülikooli projektide menetlemise keskkonnast. Väljavõte ja kokkuvõte eelneval kalendriaastal sõlmitud lepingute kohta tehakse iga kalendriaasta alguses.

• Tulud kajastavad laekumisi Tartu Ülikooli põhieelarvesse / üksuse eelarvesse ajavahemikul 1. jaanuar kuni 31. detsember. Jooksva aasta andmed on näidatud eelneva kuu lõpu seisuga.
• Kulud kajastavad väljamakseid Tartu Ülikooli põhieelarvest / üksuse eelarvest ajavahemikul 1. jaanuar kuni 31. detsember. Jooksva aasta andmed on näidatud eelneva kuu lõpu seisuga.
• Ülikooli tasemel on sisekäive elimineeritud, eelarve subjektide tasemetel kajastub ka sisekäive.
• Tulude liigendus vastab jooksva aasta eelarve tulude struktuurile.
• Kulude liigendus on toodud suuremate kulugruppidena kui eelarves.
• Valides tulu ja kulu loendistest kindlad jaotused, kuvatakse ainult nendele jaotustele vastavad mahud.
• Tugiüksuste ja asutuste korral saab lisanduvalt valida tegevuspõhist vaadet seoses nende poolt hallatavate üle-ülikooliliste tegevusprojektidega. Valida saab kas ainult üksuse/asutuse põhitegevuse tulud-kulud, tegevusprojektide tulud-kulud või kõik tulud-kulud.
• Tulusid-kulusid on võimalik kuvada kas summaarsetena, akadeemilise töötaja kohta või kõigi töötajate kohta.
• Tulu osas saab kitsendada kuvatavaid andmeid ning valida projektipõhise rahastuse vaate. Valitud tulude jaotuse puhul kuvatakse selle jaotuse tuludest projektipõhise rahastusega osa.

• Ruumide kuulumine ülikooli üksustele on näidatud iga aasta detsembrikuu seisuga.
• Kasuliku pinna hulka ei ole üldjuhul arvestatud fuajeed, trepikojad, koridorid, WC-d, pööningud, tehnilised abiruumid (soojasõlmed, veesõlmed, elektrikilbid, katlaruumid) jms.
• Kasuliku pinna arvutamisel töötaja kohta on aluseks täistööajale taandatud töötajate arv (FTE).
• Arvestatud ei ole neid ruume, mis on ettevõtetele ja asutustele välja üüritud.

Statistika töölauaga seonduvate probleemide ja ettepanekutega pöörduge helina.riisalu@ut.ee (TÜ rektoraadi büroo).